Viljapõllud ja/või Facebook?

ja kui ma silmad avasin nägin rannaroogu oma kohal noogutamas. Taevas oli siniseks võõbatud ja paar kajakat krägises pahuralt. Taaskord oma paradiisis. Sedakorda koos J ja pisikese Miaga, kes öösel ringi sebis ja eriti magada ei lasknud – pidas parimaks magamise kohaks minu jalgu ning iga kord kui ma ta sealt minema tõstsin, et veidi jalgu puhata, ohkas ta solvunult, ronis korraks minu ja J vahele ning mõne aja pärast proovis tagasi vallutada kohta minu jalgade peal.

Juuli on ning viljapõllud on kollased, mõned on ka rohekad. Viljapõldude lõhn on joovastav ning kutsuv. Tulime üsna mitmest mööda ning nad õõtsutasid end võrgutavalt. Paradiisi jõudmiseks pidime J-ga enne veidi tööd tegema. Õigemini mina pidin, tema oleks võinud ka niisama istuda.

Niitsin vikatiga kohtadest, kus veel pikk hein oli ees kuni vikat läks nüriks. J riisus kokku kuivanud heina ning tekitas midagi heinasao sarnast. Koos töötasime ja higistasime kõvasti kuni otsustasime, et nüüd on meie tee merekaldale avatud.

Lihtne oli unustada KOHUSTUSED – need pole mulle kunagi meeldinud. Töö kadus meelest. Meenus aga, et R-il on Tallinnas sünnipäevaga seotud üritus ning sinna TAHTSIN minna kuna pole R-i viimasel ajal sageli näinud ja tunnen sellest suurt puudust.

Meenus ütelus armastuse kohta, mis on nagu aed mida tuleb kasta ja mille eest hoolt kanda, siis on ta ka viljakas ja ilus. Sama ju kehtib ka sõpruse kohta, sest ka see pole ju midagi muud kui Armastus.

Tulingi Tallinna ja istusimegi Kalamajas. Kohvikus. Kaks generatsiooni – viljapõldude ja Facebooki. R-i tüdruksõber mõistis viljapõldude kutset ning tegi vahet odral ja nisul. Nooremad aga teadsid kõike Facebookist, MySpace’ist, Orkutist ja muust sellisest. Tundub, et paigutun nende kahe vahele – FB on ka minu jaoks veidi nagu haigus ja selle haiguse parimaks raviks ja leevenduseks on teadagi maa.

Aga õhtu R-i ja ta sõprade seltsis oli ilus. Palju oli pilke, mis pidid ütlema, kuid mida me sõnadesse ei pane. Ja kas seda on vajagi?

Foto: JS (salaja võetud. Vabandan autori ees)